.

Ei mingeid rabavaid arvustusi. Märgin üles, et ei unustaks.

Söö, palveta, armasta


Elizabeth Gilbert 

"Inimesed kujutavad ette, et hingesugulane on keegi, kellega sa täiuslikult kokku klapid, ja seda ju igaüks endale ihkab. Aga tõeline hingesugulane on hoopis peegel, inimene, kes näitab sulle kõike seda, mis sind tagasi hoiab, ta sunnib sind pöörama tähelepanu su enda isikule, et sa saaksid oma elu uueks muuta. Tõeline hingesugulane on võib-olla see kõige olulisem inimene, keda sa oma eluteel kohtad, sest ta rebib maha sinu fassaadi ja raputab su ärkvele. Aga elada koos hingesugulasega, kuni surm teid lahutab? Jabur mõte. See oleks lihtsalt liiga valus. Hingesugulane satub su teele ainult selleks, et sa näeksid oma varjatud poolt, ja siis on ta jälle läinud."

Hollywoodi õhutusel kogus see raamat uut kuulsust. Julia Roberts esikaanel vaid lahjendas mu huvi. (Miski, mis on nii popp, ei saa tõeliselt hea olla ...) Filmi tahtsin näha küll. Võib ju ühe filmikese ära vaadata, aga lugeda tahaks miskit mõistlikku. Kuni ma kuulsin ühel õhtul raadiost Elisabet Tamme esituses katkendit just sellest raamatust. Siis sain aru, et see võibki olla meeldiv ajaviitekirjandus.

Naine. Abielus. Heal järjel ... Ometi õnnetu. Ühel hetkel tunneb ta end ühiskonna poolt rusutu ja ahistatuna. Ta ei taha elada paiksena ühes kohas, sest nii on normaalne, ta ei taha last lihtsalt sellepärast, et oleks juba aeg ... et ühiskond ootab seda. Tema ju ei oota! Tema unistused on seotud reisimise ja vabadusega. Ja kui ta sellest aru saab, saab ta ka aru millestki veel valusamast ... ta ei taha enam abielus olla, sest tema ja ta mehe unistused ja ootused tulevikule ei kattu kohe kuidagi. Mees teeb asjad raskemaks kui naine eeldas ... Uskumatud nõudmised, lahutusest keeldumine, närvesöövad tülid ... Kuidas ühtäkki keegi, keda sa armastasid ja kes sind armastas (armastab ikka veel?) saab muutuda nii võõraks ja vaenulikuks. Aga see vist ongi ainus variant ... Ise veel ametlikult abielus, hüppab Liz uude armastuse-vihkamise suhtesse, et põgeneda abikaasaga kaasnevatest probleemidest ja veidi ka selleks, et põgeneda enese eest ...

Juhuse tahtel satub Liz ajakirjanikuna Bali saarele vana nõidarsti juurde, kes ennustab talle tagasitulekut Balile. See saab naisele kinnisideeks ... Ja lõpuks, miks ainult Balile? Miks ei võiks ta võtta tervet aastat selleks, et reisida? On ju reisimine tema suurim kirg ... Liz tahab ühendada vaimsed jumalaotsingud ja maise naudingu, ta tahab õppida elu tasakaalukalt nautima. Oma õpinguid alustab ta Itaaliast, kus ta tutvub põhiliselt Itaalia söögikunstiga. Keelde on ta juba varem armunud ning itaalia keele õpingud aitasid tal üle elada mitu piinavat kuud mehe juurest lahkumise järel. Nii ta siis muudkui sööb maailma parimaid toite, joob parimaid veine ja naudib igati elu ... Neli kuud. Järgmised neli kuud veedab ta Indias ashram'is palvetades, paastudes ja tööd tehes. Meditatsioonid ja vaimne tasakaalu leidmine ei tule kellelegi kergelt, ent eesmärk on ... ei midagi muud kui jumalik. Viimased neli kuud veedab Liz Balil ja leiab seal peale tasakaalu ka armastuse. Ja äärepealt oleks ta selle armastuse ohverdanud tasakaalule ... Sest armastus lööb ju kõik segi ja kuidagi ei raatsi selle armastuse pärast loobuda kõigest, mille pärast nii palju vaeva on nähtud, mille pärast nii palju on valutatud ja võideldud. 

Raamat oli enam-vähem täpselt selline, nagu ma ootasin. Mõnusalt humoorikas, lihtne lugemine ilusatest ja ahvatlevatest kohtadest - Itaalia, India, Indoneesia. Palju eneseirooniat. Üllatavaid äratundmisi ... Mõnusat lootust ning positiivsust.

Filmi vaatasin ka ära. Ei midagi erilist ... Väga jube ka polnud ... Aga keskendus ikka suhetele, samas kui raamatus olid need teisejärgulised. No aga mida sa Hollywoodilt ikka ootad, eks? 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar