Merit Raju
"Lapsena tuli see kuidagi lihtsamalt - kõigist maailma mängudest valisime omad. Noppisime välja enda jaoks sümpaatsed inimesed ja flirtisime nendega, tirisime neid mängima ja näitasime oma salapaiku. ... Oli asju, millest teadsime rohkem kui täiskasvanud. ... Ja mis siis vahepeal juhtus? Kuhu kadus see meie mälu, mida me oleme tulnud siia tegema, mille järgi valima inimesi enese ümber, kuidas kasutama oma päevi, mida õppima ning mida õpetama ja andma?"
Sain kooliaastalõpukingiks just selle raamatu. On selline ... natuke ole-positiivne!-raamat. Aga mitte häirivalt. Ja natuke kõigeraamat. Elust. Söögist. Tööst. Kodust. Inimestest ka ... pisikestest igapäevastest asjadest, millest moodustub meie elu. Autor jutustab oma loo, kuidas ta kontoritööst ja sellega kaasnevast turvalisusest loobuma pidi ning kuidas see esmapilgul hirmutav sündmus avas tema jaoks uued uksed ja võimalused. Just nagu elus tihti on. Nii sai ta pühendada rohkem aega iseendale ja sellele, mis talle tõeliselt meeldib, sai kirjutada ja joogatada ja sellest lähtuvalt seada endale uued eesmärgid. Ja selle oma tee leidmise tuhinas ärgitab ta ka kõiki teisi seda sammu astuma, loobuma turvalisusest ja leidma töö, mis peale keha toidaks ka hinge.
Kogu raamat on kui mõnus leebe tuul, tõesti paitab - kulgemisraamat. Isiklik jutustus vaheldub joogaharjutuste, praktiliste nõuannete ja huvitavate retseptidega. Rääkimata ilusatest piltidest, mis sellise elustiiliraamatu puhul asendamatud.
Nii mõnelegi asjale tahaks vastu vaielda ... Ja nii mõnigi asi tundub nii õige. Aga ilmselt nii peabki ... Lugema ja jälgima ja noppima igalt poolt midagi, mis on oma. Kindlasti on see ka mingis mõttes autori enda jaoks verstapost, panna kirja see aeg ja elustiil, kus ta just praegu asub. Juba järgmistes raamatutes on ta kindlasti edasi arenenud ja kirjutab juba veidi teisiti. Aga nüüd kirjutas ta nii ja see on abiks paljudele, kel sarnased mõtted peas ja kes otsivad midagi enamat.
Lugedes tajusin, et kirjutaja peab olema tark, aga lugeja peab olema veel targem.
Õpetaja peab olema tark, aga õpilane peab olema targem. See kehtib alati ...
Kogu raamat on kui mõnus leebe tuul, tõesti paitab - kulgemisraamat. Isiklik jutustus vaheldub joogaharjutuste, praktiliste nõuannete ja huvitavate retseptidega. Rääkimata ilusatest piltidest, mis sellise elustiiliraamatu puhul asendamatud.
Nii mõnelegi asjale tahaks vastu vaielda ... Ja nii mõnigi asi tundub nii õige. Aga ilmselt nii peabki ... Lugema ja jälgima ja noppima igalt poolt midagi, mis on oma. Kindlasti on see ka mingis mõttes autori enda jaoks verstapost, panna kirja see aeg ja elustiil, kus ta just praegu asub. Juba järgmistes raamatutes on ta kindlasti edasi arenenud ja kirjutab juba veidi teisiti. Aga nüüd kirjutas ta nii ja see on abiks paljudele, kel sarnased mõtted peas ja kes otsivad midagi enamat.
Lugedes tajusin, et kirjutaja peab olema tark, aga lugeja peab olema veel targem.
Õpetaja peab olema tark, aga õpilane peab olema targem. See kehtib alati ...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar