Kuskil kuklas on mul ikka India vaimustus. Õigemini küll vaimustus sellest vaimsest ettekujutusest, milline India võiks olla.
Loomulikult on päris India hoopis midagi muud ja kuigi see on mu
väikeste unistuste sihtkoht, pean ma end enne ikka korralikult ette
valmistama ... Ja tõenäoliselt ma kunagi tõesti lähengi Indiasse ... Ja
tõenäoliselt saan ma ka ettevalmistununa šoki ... Aga see on nii
tulevikus, et praegu võin ma end raamatute lugemisega lõbustada.
Raamatu
autor on austraallanna, kes nooruses ringi reisides ka Indiasse sattus
ja sealt kiiruga minema tahtis saada. Enne ärasõitu ennustatakse talle
Indiasse naasmist ja oh üllatust, ennustus läheb täide. Üle kümne aasta
hiljem sõidab Sarah Indiasse järele oma poissõber Jonathanile, kes seal
telereporterina lugusid teeb. Kui juba Indias olla, eks siis tuleb
vaimne teekond paratamatult ette võtta ja nii hakkabki lääne ateist ja
pragmaatik avastama India religiooniküllust. Kuigi hinduism on põhiline,
leiab Indiast ka mugandunud muslimeid, palju Iisraelist ärakaranud
juute ja äärmuslikke äärmuslasi kõikvõimalikest usunditest. Ometi on
India valmis kõik need eri usundid vastu võtma. Sarah reisib Indias
võimalikult palju ringi ning uudistab neid eri religioone ja kultuure,
mis suures Indias on, vaimse maailma kõrval kogeb ta muidugi ka India
igapäevaelu ... Õpib indialaste kombel eirama mustust ja vaesust,
pidevaid kerjajaid, õpib elama veefiltrite ja ülima saastega. Ainus,
millega ta tõesti harjuda ei suuda, on indialased, kes tänaval talle
ilase pilguga järele vahivad, tema rindade käperdamiseks talle otsa
komistavad või lihtsalt jultunult hargivahet krabavad. Valge naine saab
igasugust tähelepanu. India ongi Sarah' jaoks kontrastide maa, ilu ja
inetus, vaimsus ja maisus, ausus ja petmine on seal nii tihedalt
põimunud, et tihti on raske eristada, kus üks lõpeb ja teine algab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar