.

Ei mingeid rabavaid arvustusi. Märgin üles, et ei unustaks.

Mina olen moslem

Nele Siplane

"Peame elama vaid tänases: ei saa minna tagasi, jätta avamata kunagi avatud ust ja astuda selle asemel sisse teisest. Saab minna üksnes edasi, kasvada nende teadmiste ja kogemuste baasil, mis meieni on tulnud just tänu selle ukse avamise tõttu .."

Moslemimaailmast käivad igasugused jutud. Ajakirjanduses enamasti negatiivsed ja kõigis minaolenmoslem raamatutes lõputult positiivsed. Nojah. Ilmselt see tõde ikka seal kuskil vahepeal on ja sõltub ilmselt rohkem mitte moslem olemisest vaid ikka sellest, et ollakse inimene. Ma ei tea, miks peaks sellise raamatu avaldama ... 

Eks ikka selleks, et paljud loevad, lugesin minagi. Teiste inimeste elud huvitavad, teiste mõttemaailm huvitab. Kuidas nad seal loori varjus siis elavad. Aga kuidas elab mu naaber seal oma aia varjus? Ma arvan, et huvitume mõlemast sama palju (inimlik uudishimu) ja suhtume mõlemasse ka enamasti sarnaselt. Et see, kuidas tema elab, millest tema mõtleb, on veidi võõras. Väga palju arusaamatuid või vastuvaidlemisvõimalust andvaid kohti ju polnudki ... sest kogu raamat oli mina arvan vormis ja ega kellegi arvamusele saagi vastu vaielda. Esimesed peatükid on tihedamalt islamiga seotud, teine pool raamatust on pigem inimeseks olemisega seotud. Islami kohta eriti targemaks ei saanud (eks mõnda juba teadsin ka), omasemaks see ka ei saanud. Ja minu jaoks on imelik, et 30-aastane naine autori jaoks juba vana (ja mahakantud?) on. Muid selliseid võõristusi tuli ka ette. Oli ainult üks täielik möödapanek, lühikese peatüki "Ignorantsus" all rääkis autor hoopis ignoreerimisest. Aga selle keelelise vea võib ehk andeks anda.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar