Kui esimesest võõristusest üle saada, voolab jutustus mõnusalt ja põnevalt. Võõristus? Nojah, nagu autoril endal ja tema lähikondsetel, oli minulgi raske aru saada, miks üks mitte enam teismeline plika, vaid abielunaine tahab nii kangesti minna seiklusi otsima ja maailma avastama. Kas poleks veidi varem olnud õigem aeg? Aga ilmselt ei olnud varem võimalust ja juhust. Nii isiklike kui väliste tingimuste pärast. Aga lõppeks ei oma see minu seisukohalt ka tähtsust. Pigem haaras mind just see, kuivõrd erinev on autor minust. See ärakippumiskihk ja seiklushimu ... Maailmanägemiskogemissoov on minuski, aga hoopis teisiti, hoopis turvalisemalt ...
24-aastane Epp läheb kaasa ehteid müüva "hipiga", rändajast vanamehega, kellel on lõputult teooriaid ja lugusid. Need Eppu võluvadki, inimeste hullud lood ... Ja ega maailmanägemine-kogemine ka halb idee pole. Nii käib autor suhteliselt vähese ajaga (4 kuud) Iisraelis, Hispaanias ja mujalgi. Müüb ehteid, magab noortehostelites või palja taeva all, sööb vähe, kirjutab meeletult. Kümme aastat hiljem läheb ta tagasi ... otsima oma mälestusi, vaatama silma oma mineviku minale ja talle ka andestama, süüst vabanema. Ilmselt andis selle raamatu kirjutaminegi katarsiselaadse elamuse.
Nagu eessõnas hoiatatud, muutub jutustuse aeg ja koht tihti, isegi ühes peatükis põimuvad olevik, minevik, tulevik, enneminevik, tulevik minevikus ja kõik need ülejäänud ajad paralleeluniversumiteni välja. See on riskantne, võib mõjuda liiga hüplevalt ja ebaloomulikult. Mitte siin! Vähemalt minu jaoks voolas kogu lugu loomulikult ja üleminekud olid mõnusad, pehmed ja loogilised.
Uskumatud sündmused, Universumi juhatus. Kas tõesti juhtub see tavaliste inimestega? Kas võib juhtuda ka minuga? Et kui ma hädasti abi vajan, aitab üks naeratav mees tingimusteta? Müstiline ja mingi teise maailma lugu mu jaoks. Seda imelisem kui tõesti nii ongi ...
24-aastane Epp läheb kaasa ehteid müüva "hipiga", rändajast vanamehega, kellel on lõputult teooriaid ja lugusid. Need Eppu võluvadki, inimeste hullud lood ... Ja ega maailmanägemine-kogemine ka halb idee pole. Nii käib autor suhteliselt vähese ajaga (4 kuud) Iisraelis, Hispaanias ja mujalgi. Müüb ehteid, magab noortehostelites või palja taeva all, sööb vähe, kirjutab meeletult. Kümme aastat hiljem läheb ta tagasi ... otsima oma mälestusi, vaatama silma oma mineviku minale ja talle ka andestama, süüst vabanema. Ilmselt andis selle raamatu kirjutaminegi katarsiselaadse elamuse.
Nagu eessõnas hoiatatud, muutub jutustuse aeg ja koht tihti, isegi ühes peatükis põimuvad olevik, minevik, tulevik, enneminevik, tulevik minevikus ja kõik need ülejäänud ajad paralleeluniversumiteni välja. See on riskantne, võib mõjuda liiga hüplevalt ja ebaloomulikult. Mitte siin! Vähemalt minu jaoks voolas kogu lugu loomulikult ja üleminekud olid mõnusad, pehmed ja loogilised.
Uskumatud sündmused, Universumi juhatus. Kas tõesti juhtub see tavaliste inimestega? Kas võib juhtuda ka minuga? Et kui ma hädasti abi vajan, aitab üks naeratav mees tingimusteta? Müstiline ja mingi teise maailma lugu mu jaoks. Seda imelisem kui tõesti nii ongi ...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar